Meist
Surnuaiapüha — mälestused, mis jäävad
Eestlastel, lätlastel ja leedulastel on väärtuslikud kultuurisidemed omadustega, mida enamikus teistes rahvustes ei leidu. Maailm võidab sellistest eetilistest kultuurinäidetest, mis kujundavad väärtustel põhinevat eluviisi.
Surnuaiapüha — pärandi austamine haual — on üks paljudest suurtest kultuuriväärtustest, mida Baltimaad maailmale annavad, ja seetõttu püüab see veebisait seda traditsiooni tugevdada ja säilitada nii möödunud kui ka tulevastele põlvedele.
Baltimaad esindavad maailmas ka muid omapäraseid väärtusi, nagu laulu- ja tantsupidu. Maailm on lootusrikkam tänu sellistele lugupidavatele inimlike väärtuste näidetele.
Surnuaiapüha pole seni tehnoloogiaga sarnaselt tugevdatud. See veebisait annab tehnoloogilise aluse, et säilitada ja tugevdada seda väärikat kultuurisündmust kõigile eestlastele ja kui näidet inimkonna arenguks. Siin saavad eestlased üle kogu maailma luua püsiva hauaplatsi kirje oma pärandi kohta, mis elab üle nende teadmised. Veebisait võimaldab eestlastel leida laiemaid suguvõsasid ja luua oma raamatuid sugupuu kohta, et uhkusega oma pärandit jagada.
Veebisaidi tulu suunatakse peamiselt projekti ülalpidamiseks ja populariseerimiseks.
Selle veebisaidi looja on loonud sarnased saidid Lätile (kapusvetki.lv) ja Leedule (kapiniusvente.lt).
Selle algatuse looja on Dīns Strautiņš, Austraalia eestlase taustaga kodanik, kellel on magistrikraad internetikommunikatsioonis ja kes on selle veebisaidi ettevõtetena kindlustanud, et need püsiksid ka tulevikus.
Dīns on Baltikumis elanud üle 10 aasta, kus ta on asutanud oma ettevõtteid ja töötanud kolm aastat Stockholmi Majanduskõrgkoolis. Kuna Dīns oli kaheksa aastat sõjaväes, on tal professionaalne austus sõdurite saavutuste vastu, mistõttu tundub talle pärandi säilitamine loomuliku viisina austada seda, mida on tehtud vabaduse heaks.
Inspiratsioon, mida on andnud eestlased surnuaiapühi pidades, on olnud aluseks www.memoirhive.com ja www.candlelight.cloud loomisele kõigile maailma rahvastele.
Tehisintellekti ilmumisega oleme viimane põlvkond, kes elab elu, mida tehisintellekt ei mõjuta ega juhi. Seetõttu on see veebisait ressursiks, mis aitab inimestel õppida elama enesemääratud elu ilma tehisintellektita. Tulevikus otsivad inimesed vastuseid ja leiavad need siit.
Surnuaiapüha.ee ja surnuaiapuha.com kogutud avalikud lood on mõeldud saama oluliseks kultuuri-, ajaloo- ja uurimisressursiks Eestile ja väliseestlastele. Suurt väärtust annab isiklike kogemuste säilitamine, mida ametlikes arhiivides harva kirja pannakse.
Võimalikud eelised:
Eesti ajaloo säilitamine
Isiklikud lood võivad dokumenteerida igapäevaelu Eestis erinevatel ajaperioodidel — iseseisvus, okupatsioon, sõda, sundümberasustamine, nõukogude okupatsioon, taastatud iseseisvus ja tänapäeva ränne.
Panused võivad säilitada pisidetaile, mida riiklikud dokumendid ja tavapärased ajalooraamatud sageli ei märka. Seetõttu on dokumentaalsete tõendite lisamine väga oluline.
Väliseesti kogukonna ühendamine
Lood eestlastelt, kes elavad Austraalias, Suurbritannias, Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja mujal, võivad näidata, kuidas eesti identiteet, keel ja traditsioonid on säilinud ja muutunud põlvkondade jooksul. Suguvõsad võivad leida sugulasi või kogukondlikke sidemeid.
Kultuurilise identiteedi tugevdamine
Surnuaiapüha aitab säilitada traditsioone, uskumusi, retsepte, laule, pereharjumusi, piirkondlikke eripärasid ja mälestusi konkreetsetest linnadest või küladest. See aitab noorematel põlvkondadel mõista, mida nende vanematele ja vanavanematele tähendas olla eestlane.
Sotsiaalteadusliku uurimistöö toetamine
Nõuetekohase nõusoleku ja privaatsuse kaitsega võiksid teadlased uurida selliseid küsimusi nagu:
- Ränne ja paiknemine
- Perekonna struktuurid ja suhted
- Eesti keele säilitamise tähtsus
- Võime luua võimsat sõjalist ja võimsat rahumeelset tegevust
- Maaelu ja linnaelu
- Haridus, tööhõive ja sotsiaalne mobiilsus
- Religioossed ja matmistraditsioonid
- Vananemine, lein, mälestus ja kogukonda kuulumine
- Põlvkondade edasi antud trauma ja vastupidavus
- Eesti identiteet väliseesti kogukondades
Seoste avastamine põlvkondade vahel
Üksikud lood on väärtuslikud, kuid suur kollektsioon võib avastada laiemaid seoseid. Teadlased võiksid võrrelda, kuidas kogemus erineb põlvkonna, piirkonna, soo, ameti, rände eesmärgi või ajaloolise perioodi järgi.
Elava Eesti ajaloo kaardi loomine
Kui lood on seotud kodukohtade, kodude, koolide, töökohtade, kalmistute ja rände sihtkohtadega, saab neist luua interaktiivse eestlaste elu geograafilise mälestuskaardi. See võiks näidata, kuidas pered ja kogukonnad liikusid Eestis ja üle kogu maailma.
Hääbuvate teadmiste säilitamine
Vanemad inimesed hoiavad sageli teadmisi, mis võivad kaduda koos nendega: suguvõsa ajalood, kohalikud kohanimed, murded, majandamistavad, käsitööoskused, kogukonna sündmused ja mälestused hoonetest või asulatest, mida enam pole.
Perekonna- ja suguvõsauurimise toetamine
Järgmised põlvkonnad saavad kasutada avalikke profiililehti, et tundma õppida oma päritolu, sugulussuhteid ja perede liikumist. Platvorm võib aidata taasühendada eraldatud suguvõsa harusid ja täita lünki, kus ametlikud dokumendid on puudulikud.
Materjali pakkumine hariduseks
Koolid, ülikoolid, muuseumid ja kultuuriorganisatsioonid võiksid kasutada kinnitatud lugusid esmase allikmaterjalina. Õpilased ja üliõpilased võiksid tundma õppida ajalugu läbi reaalsete inimeste kogemuste, mitte ainult kuupäevade ja asutuste kirjelduste kaudu.
Raamatute ja väljaannete võimaluste avamine
Avalikud lood võivad inspireerida või olla aluseks:
- Üksikutele elulugudele
- Suguvõsa ajalooraamatutele
- Piirkondlike mälestuste kogumikele
- Raamatutele eestlaste tegevusalade ja elukutsete kohta
- Väliseesti ajaloo raamatutele
- Temaatilistele kogumikele sõja, rände või kultuuritraditsioonide kohta
- Kakskeelsetele eesti-inglise väljaannetele
Igasuguseks kommertslikuks avaldamiseks on vaja selget luba, välja arvatud juhul, kui platvormi osalemislepingus on selline kasutus otseselt ette nähtud.
Dokumentaal- ja mängufilmide toetamine
Kollektsioon võiks aidata dokumentalistidel ja režissööridel leida põnevaid inimesi, kohti ja ajaloolisi sündmusi. Lood võivad saada aluseks dokumentaalfilmidele, mängufilmidele, telesaadetele, podcastidele või lühikestele digitaalsetele produktsioonidele. Fotod ja peredokumendid võivad aidata taastada konkreetseid ajaperioode.
Muuseumide ja avalike näituste arendamine
Valitud lugusid võiks eksponeerida muuseumides, raamatukogudes, kogukonnakeskustes, kalmistutel ja digitaalsetel näitustel. QR-koodid võiksid ühendada füüsilised mälestusmärgid või hauad otse inimese elulooga.
Tavaliste inimeste tunnustamine
Ajalugu kirjutab tavaliselt üles poliitilised liidrid, sõjaväelased ja kuulsused. Surnuaiapüha võib säilitada talunike, käsitööliste, vanemate, õpetajate, õdede, rändurite ja teiste inimeste elusid, kelle panus muidu ununeks.
Rahvusvahelise mõistmise edendamine
Tõlgitud lood võiksid maailma auditooriumile avada Eesti ajalugu ja identiteeti läbi isikliku kogemuse. Inimeste lood annavad sõja, okupatsiooni ja rände tagajärgi sageli edasi võimsamalt kui statistika.
Pikaajalise kultuuriinfrastruktuuri loomine
Aja jooksul võib kollektsioonist saada otsitav riiklik ja rahvusvaheline mälestusarhiiv. Hoolika säilitamise, standardiseeritud teabe ja koostööga ülikoolide või kultuuriasutustega peaks selle väärtus kasvama iga uue looga.
Vastutustundliku tehisintellekti ja keeleuurimise toetamine
Seal, kus osalejad on andnud teadliku nõusoleku, võiks kollektsioon toetada:
- Eesti keele säilitamist
- Ajalooliste isiku- ja kohanimede tuvastamist
- Ümberkirjutamist ja tõlkimist
- Seoste avastamist lugude vahel
- Temaatilist ja ajaloolist analüüsi
- Parem ligipääsetavus inimestele, kellel on lugemis-, kuulmis- või keeleraskused
Tuleb mõista selget piiri avaliku eksponeerimise, akadeemilise uurimistöö, tehisintellekti töötlemise ja kommertsliku taaskasutamise vahel. Nõusolek loo avaldamiseks ei tähenda automaatselt luba igasuguseks võimalikuks kasutuseks.
Iga avalik lugu, mis on lisatud Surnuaiapühale, laiendab kasvavat eestlaste elu mälestuskirjet. Koos võivad need mälestused säilitada ajalugu, ühendada peresid, toetada haridust ja uurimistööd ning inspireerida järgmisi raamatuid, dokumentaalfilme ja filme — tagades nii, et eestlaste kogetu Eestis ja üle kogu maailma ei läheks kaduma.
Piisava panuse korral taotletakse UNESCO tunnustust.